Kamis, 07 April 2016

Metodolojia konseitus

PREFÁSIU

1. INTRODUSAUN

2. PROSESU NE ' EBÉ ENVOLVE IHA DEZENVOLVIMENTU NORMÁL NO ABNORMAL

2.1. eventu báziku kona-ba dezenvolvimentu normál labele
2.1.1. DNA no chromosomes
2.1.2. kontrolu transcriptional
2.1.3. kontrolu translational
2.1.4. kontrolu post-translational no
importante tebetebes ba membrane proteins
2.1.5. placentation
2.2. abnormal dezenvolvimentu
2.2.1. jenétiku nu'udar kestaun
2.2.2. nutrisaun
2.2.3. krítiku no sensibilidade periodu durante
dezenvolvimentu
2.2.4. abnormalities dezenvolvimentu placental
2.2.5. Toxicokinetics no toxicodynamics
2.2.5.1. transferénsia placental
2.2.5.2. biotransformation
2.2.6. estrutura-atividade relasaun

3. MÉTODU AVALIASAUN MATERNIDADE IJIÉNIKU MANIFESTASAUN OIOIN

3.1. estudu umanu
3.1.1. medida sira kona-ba rezultadu reprodutiva
3.1.1.1. abortu
3.1.1.2. stillbirths no mortalidade neonatál
3.1.1.3. todan moris
3.1.1.4. malformations congenital
3.1.2. prosedimentu buka maternidade
3.1.2.1. téknika intrauterine invasive
3.1.2.2. Naun-invasive téknika
(a) ultrasound investigasaun
(i) visualisation
(ii) fetal laran taxa monitorizasaun
(b) X-rays
(c) análize kona-ba raan materna
(d) analiza urine materna
3.1.3. metodu epidemiological
3.1.3.1. hypothesis sentral estudu (deskritiva)
(a) kazu relatóriu
(b) fiskalizasaun
(c) korelasaun estudu
3.1.3.2. hypothesis teste estudu (analytical)
(a) estudu ne ' ebé cross-sectional
(b) Kazu kontrolu estudu
(c) grupu monintor estudu
(d) intervensaun estudu
3.1.3.3. populasaun iha risku espesiál
3.1.3.4. halo hakfodak no complicating fatór

3.1.3.5. poder sira ne ' ebé estatístiku
3.1.3.6. quantifying estudu
3.2. estudu animál esperimentál
3.2.1. espésie
3.2.2. dosages no nivel dose
3.2.3. grupu kontrolu pozitivu
3.2.4. kontrole istóriku
3.2.5. dosing rejime sosiá
3.2.6. dalan ba administrasaun
3.2.7. Númeru kona-ba animál no análize estatístiku
3.2.8. nia observasaun kona-ba animál sira ne ' ebé isin-rua
3.2.9. nia observasaun kona-ba progeny
3.2.10. pekuária no prátika laboratóriu

4. POSTNATAL MANIFESTASAUN OIOIN

4.1. introdusaun
4.2. hahalok
4.2.1. estratéjia abut
4.2.1.1. behavioural funsaun atu avalia
4.2.1.2. koko atu uza iha estudu behavioural
4.2.1.3. atu hili espésie
4.2.1.4. variante bele kontrola
4.2.2. métodu avaliasaun kona-ba funsaun sira ne ' ebé espesífiku
4.2.2.1. dezenvolvimentu fíziku
4.2.2.2. dezenvolvimentu reflex
4.2.2.3. funsaun sensory
4.2.2.4. funsaun motor
4.2.2.5. atividade, reactivity no emotionality
4.2.2.6. dezenvolvimentu kognitivu
4.2.2.7. hahalok sosiál
4.2.3. relevánsia estudu behavioural ba risku ne ' ebé umanu
avaliasaun
4.3. reproduction
4.3.1. normál gametogenesis no dezenvolvimentu, mutilasaun ba órgaun seksuál, konsepsaun-laek
4.3.2. mekanizmu dezenvolvimentu abnormal
4.3.3. teste prosedimentu
4.3.3.1. "fertilidade koko" kona-ba progeny
tuir espozisaun maternidade
4.3.3.2. estudu multigeneration
4.3.3.3. atu hili espésie
4.3.3.4. doses, rute no durasaun tratamentu
4.3.3.5. aprezentasaun kona-ba rezultadu
4.4. transplacental carcinogenesis
4.4.1. prinsípiu no mekanizmu kona-ba asaun
4.4.1.1. sensibilidade komparativu adultus nian
no organizmu ne ' ebé fetal ba carcinogens
4.4.1.2. dependénsia ba faze nian
dezenvolvimentu maternidade
4.4.1.3. espésie no espesifisidade nesesiadade
4.4.1.4. mekanizmu organotropism
4.4.1.5. metabolism carcinogens industriais kímika i petrolífera iha nian
organizmu materna, placenta, no
embryo

4.4.2. relasaun entre teratogenesis no carcinogenesis
4.4.3. prinsípiu jerál kona-ba teste transplacental carcinogenicity
4.4.3.1. espésie
4.4.3.2. faze isin-rua
4.4.3.3. dose no dalan ba administrasaun
4.4.3.4. avaliasaun ba rezultadu
4.4.4. métodu ho potensia ba futuru
4.4.4.1. transplacental laran mediasaun akollimentu kultura
4.4.4.2. espozisaun pré no postnatal ba carcinogens
no promove fatór
4.4.4.3. Intraamniotic no tama intrafetal
téknika

5. IHA VITRO DEZENVOLVIMENTU NO NAUN-MAMMALIAN ANIMÁL SISTEMA:
KANDIDATURA AGORA NO FUTURU

5.1. ámbitu vitro iha sistema dezenvolvimentu
5.2. esensiál no desirable karakterístika teste selesaun kurtu-prazu nian
5.3. sei hili kurtu-prazu ne ' ebé koko
5.4. sistema dezenvolvimentu disponivel
5.4.1. tomak-embryo kultura (animál warm-blooded)
5.4.1.1. faze maturation no preimplantation ovum
5.4.1.2. embryos mammalian postimplantation
5.4.1.3. chick embryo iha kultura
5.4.1.4. chick embryo iha ova
5.4.2. orgaun kultura
5.4.2.1. orgaun kultura limb buds
5.4.2.2. orgaun kultura pancreas nian
5.4.2.3. palatal shelves orgaun kultura
5.4.2.4. tooth anlagen orgaun kultura
5.4.2.5. ladi'ak ki'ik de'it orgaun kultura
5.4.2.6. kidney ki'ik de'it orgaun kultura
5.4.2.7. orgaun kultura gonads ki'ik de'it no
sistema duct asesória
5.4.2.8. thyroid tissue orgaun kultura
5.4.2.9. sistema kultura orgaun seluk
5.4.3. kultura embryos naun-mammalian ka naun-avian
5.4.3.1. estudu kona-ba dezenvolvimentu ikan
5.4.3.2. estudu kona-ba dezenvolvimentu amphibia,
lurchae, urchins tasi, no seluk
invertebrates
5.4.4. sistema kultura Tissue
5.4.5. "cells namkari husi Micromass" kultura
limb ki'ik de'it no lung
5.4.6. estudu ho tissues naun-ki'ik-de'it

6. AVALIASAUN RISKU UMANU

6.1. introdusaun
6.2. bainhira interpreta artigu sira iha estudu animál laboratóriu
6.2.1. endpoints
6.2.2. variasaun interspecies
6.2.3. limitasaun ne ' ebé estatístiku
6.2.4. avaliasaun risku kualitativu
6.3. interpretasaun kona-ba dadus ne ' ebé umanu ba avaliasaun risku

7. KONKLUZAUN

8. REKOMENDASAUN BA ATIVIDADE SIRA IHA FUTURU

9. ESPLIKASAUN BA TERMU SIRA NE ' EBÉ UZA IHA DOKUMENTU NE'E

Tidak ada komentar:

Posting Komentar