Senin, 04 Juli 2016

CEISOGNO DA GRACA RIBEIRO

PREFáSIU
PREFÁSIU
KAPÍTULU : I
INTRODUSAUN
a.       Labelak fundu
b.      Formulasaun Problema
KAPÍTULU : II
TESI LIA HAMUTUK
Tesi Lia Hamutuk
KAPÍTULU : III
KONKLUZAUN
Konkluzaun
REFERÉNSIA















SERVISU APREDISSAJEM IHA UMA
HO TEMA

TANE A'S VALORES DE DIREITU IHA NASAUN REPUBLIKA DEMOCRATIKA TIMOR LESTE


























PREFASIU
Dezenvolvimentu iha nasaun ida presiza loos aspektu prinsipal ne’ebe bolu rekursus (resources) tantu rekursus naturais nomos rekursus humanus. Rekursus rua ne’e importante liu atu bele diside susesu dezenvolvimentu. Historia indika katak povu bele atinje moris diak tamba hetan susesu husi utilijasaun rekursus sira ne’ebe iha.
Iha inísiu rekursus naturais hanesan rikusoin ne’ebe nasaun ida iha, ne’ebe kompostu husi rai no rikusoin natural sira seluk hanesan rai bokur, kondisaun iklima, rezultadu husi ailaran nian, mina rai no rikusoin tasi laran nian ne’ebe bele produs hodi faan atu bele dudu kresimentu industria iha nasaun ida nian, prinsipal liu ba sasan sira ne’ebe prepara ona husi natureza atu uza hodi halo produsaun. Ho rekursus naturais ne’ebe barak ho potensialidade ne’ebe aas sei fo suporta makaas ba dezenvolvimentu ekonómiku iha nasaun ida. Dezenvolvimentu ekonómiku hanesan esforu sira n’ebe halo atu hasa’e vida moris territóriu ida nian ne’ebe bai-bain sukat ho númeru rendimentu populasaun kada loron nian. Maibe rekursus naturais ne’ebe eziste refere laos natureza mak produs rasik maibe presiza rekursus humanus, atu bele produs reekursus naturais sira refere. Konhesimentu ka matenek ne’ebe espesialidade presiza liu atu bele produs sasan matak sira husi natureza, hodi sai ba buat ida ne’ebe ho valor ekonómiku aas liu ka kadavez bolu naran prosesu produsaun.
Rekursus humanus ne’e importante liu, tamba wainhira nasaun ida iha rekursus humanus ne’ebe kreativu no kualidade maka sei bele produs rekursus naturais ne’ebe limitadu.
















A.    INTRODUSAUN
Timor Leste nasaun ida nebe foin ukun rasik an iha tinan 14 nia laran, nasaun ida nebe sei nurak maibe espektativa povu nian boot teb-tebes nebe asves ultrapasa kapasidade no kondisoens nebe nasaun iha.
Nudar nasaun joven iha seklu 21 nian nee, ninia povu mehi hakarak Timor Leste nee sai hanesan mos Singapura, no sai hanesan mos nasaun sira nebe nivel prosperiedade povu nian boot teb-tebes.
Maske Timor nee ilha ida ho habitantes miliaun ida resin, tuir sensu populasional 2015, maibe desepesas nasaun nian boot teb-tebes, kada tinan parlamentu nasional aprova osan 1.5 biliaun dolar amerikanu hodi governu ejekuta ba desenvolvimentu pais nian.
Agora oinsa prespektiva publiku konaba desenvolvimentu Timor Leste ohin loron kompara ho kondisaun pais nee nian iha tinan 14 anterior? Klaru diferensia nebe signifaktivu husi tempo ba tempo.
 Haree ba orsamentu jeral estadu kada tinan nebe boot teb-tebes nee halo povu laiha duvida katak Timor Leste ninia mehi atu sai nasaun nebe mais desenvolvindu duke Singapura no Bruneiadarusalam indiscutivel, verdadeiro, maibe reaalidade pelo kontrariu.
Tinan – tinan governu pede orsamentu boot ba parlamentu maibe desenvolvimentu markar pasu, desenvolvimentu lao neneik liu. karik desenvolvimentu Timor nian nee lao neneik nee tamba lao tuir prinspiu politiku ukun nain sira nian nebe hatete katak desenvolvimentu nee lao neneik maibe bebeik?. Problema iha fukun nebe presiza deskobre.
Povu ohin loron fo sira nia konsiderasaun ba desenvolvimentu timor nian, balu dehan Timor Leste ninia desenvolvimentu nee gali lubang tutup lubang, desenvolvimentu bonkar pasang no balu fali dehan desenvolvimentu Timor nian nee la integradu.
“Haree kona-ba dezenvolvimentu iha rai laran, ita lalika bongkar pasang, ba futuru ne’e, ita tenki iha planu mestre ida dia’k, hodi labele gasta osan barak tiha sobu fali,” Sebastião Lemos
Timor Leste, estadu ida nebe direto demokratiku,  sidadaun ida idak iha direitu absoluta atu espersa sira nia hanoin no hakarak ba estadu, des que la impoin, nudar estadu iha ninia regras, leis no politika atu lao tuir.
Desenvolvimentu nasaun ejiji kapasidade rekursu humanus no rekursu finanseirus atu bele halo lao politika desenvolvimentu nasional. Desenvolvimentu nasaun nian lamonu hosi lalehan, desenvolvimentu ejiji espirtitu servisu sidadaun nian no ejiji esforsu sidadaun ida idak atu hadia ninia moris sai diak liu tan.
Agora koalia konaba desenvolvimentu bongkar pasang nee tamba governu falta planu mestre (master plan) atu lao tuir.  Kada ministeriu iha planu rasik, falta kordenasaun servisu interministerial hodi provoka desenvolvimentu bongkar pasang.
Atu desenvolvimentu nee lao ho intergadu, kordenasaun servisu interministerial plus mater plan desenvolvimentu kapital nian mak servisu hotu hotu lao kordinadu. Ministeriu hotu hotu servisu iha kordenasaun diak ba malu mak se hamate lia fuan konsiderasaun bongkra pasang iha futuru.
Maibe se ambitu servisu dadaun nee kontinua, minsteriu sira servisu laiha korndasaun ba malu mak desenvolvimentu bongkar pasan nee sei makaas liu tan no desenvolvimentu se lalao ba oin.
B.     OBJETIVU GERALA
1.      Atu komprende trablhu husi dosente fob a estudante sira
2.      Kompriende material
C.     Objetivu eapecifiku
1.      Estudant sira iha konesimentu kona ba Materia tane a's valores de direitu iha nasaun republika democratika timor leste
2.      Komprende tau valores valores direitu iha nasaun republika demokratika de timor-leste
D.    Benifisiu
1.      Benifisiu ba estudante ne’ebe aprende iha universidade
2.      Benifisiu estudante nia konesimentu halo tugas
E.     Formulasaun Problema
Bazeia ba formulasaun problema ho nune’e hareker nanis ona no idenfika iha problema ruma ne’ebe mak existe hanesan tuir mai ne’e:\
1.      Saida mak valores ba nasaun
2.      Saida mak responssabilidade na Nasaun Republika Demokratika de Timor-Leste
3.      Papel ba hasa’e rekursu nia responssabilidade nian iha dezenvolvimentu Nasaun nian ida nian.
KAITULO II
DISKUSAUN KA TESI LIA HAMUTUK
VALORES NO DIREITU
1.      Definisaun Valores
A.    GRANTIA KUALIDADE RESPONSABILIDADE
Planu estratejia desemvolvi­mentu edukasaun, respon­sa­bi­lidade.
Oinsa bele muda ema nia ha­no­in husi tradisional ba moder­ni­zasaun  ida ne’e percisa tempu barak no esplika klean liu uza materias sira nebe hau temi ona iha leten.
Oinsa atu desemvolve edu­ka­saun iha rai ida ki’ik no bele grante kualidade iha Timor laran Tomak.
Ohin ema hotu-hotu haka­rak loke escola iha fatin-fatin tuir ema idak-idak nia hakarak no gostu, maibe seidauk lao tuir, oinsa mak ita bele fo grantia ba kualidade ida nebe diak no forti ba futuru rai doben ida ne’e.
Fo hanoin  mos ba Repre­sen­tantes povu nia iha uma fukun parlamentu katak bele ka lae, tinan ida tenki detekta  escola  ida nebe mos, lao tuir horariu, kareta no motor la para arviru, i hamosu fini barak kada tinan-tinan.
Es­cola ne’e merese atu hetan premio Novel no valor ida ne’e hodi anima professores sira. Se­kuando hanoin sira henesan ne’e mosu iha parlamentu  nasio­nal, tuir hakerek nain nia hanoin katak ida ne’e mak akontese pa­rese escola barak komesa hahu atu aslera no grantia kualidade edukasaun iha futuru.
Ohin ita koalia iha publiku no iha parlamentu, representante po­vu nia iha uma fukun seidauk iha hanoin  assuntos sira hane­san temi iha leten. Professores sira mak savi ba desem­vol­vimentu edukasaun iha futuru, Professores sira mak bele eduka estudantes sira, oinsa bele kuda fini sciensia iha estudantes sira nia  kakutak, no bele fo hanoin ba estudantes sira oinsa husi sira bele konese sira nia-an  rasik iha tempu  nebe deit, sira bele halo adaptasaun.
Kuda fini iha kakutak estu­dantes sira hodi grantia kua­lidade edukasaunn iha futuru, tamba ne’e husu apoio hodi grantia kualidade iha Timor Leste.
Hakerek nain servisu iha grantia kualidade edukasaun apoiu nivel mundial.
Hamutuk itabele garantia kulidade edukasaun iha futuru.

B.   RESPONNSABILIDADE

Tidak ada komentar:

Posting Komentar