PREFáSIU
PREFÁSIU
KAPÍTULU
: I
INTRODUSAUN
a. Labelak
fundu
b. Formulasaun
Problema
KAPÍTULU
: II
TESI LIA HAMUTUK
Tesi Lia Hamutuk
KAPÍTULU
: III
KONKLUZAUN
Konkluzaun
REFERÉNSIA
SERVISU APREDISSAJEM IHA
UMA
HO TEMA
TANE A'S VALORES DE DIREITU
IHA NASAUN REPUBLIKA DEMOCRATIKA TIMOR LESTE
PREFASIU
Dezenvolvimentu
iha nasaun ida presiza loos aspektu prinsipal ne’ebe bolu rekursus (resources)
tantu rekursus naturais nomos rekursus humanus. Rekursus rua ne’e importante
liu atu bele diside susesu dezenvolvimentu. Historia indika katak povu bele
atinje moris diak tamba hetan susesu husi utilijasaun rekursus sira ne’ebe iha.
Iha
inísiu rekursus naturais hanesan rikusoin ne’ebe nasaun ida iha, ne’ebe
kompostu husi rai no rikusoin natural sira seluk hanesan rai bokur, kondisaun
iklima, rezultadu husi ailaran nian, mina rai no rikusoin tasi laran nian
ne’ebe bele produs hodi faan atu bele dudu kresimentu industria iha nasaun ida
nian, prinsipal liu ba sasan sira ne’ebe prepara ona husi natureza atu uza hodi
halo produsaun. Ho rekursus naturais ne’ebe barak ho potensialidade ne’ebe aas
sei fo suporta makaas ba dezenvolvimentu ekonómiku iha nasaun ida.
Dezenvolvimentu ekonómiku hanesan esforu sira n’ebe halo atu hasa’e vida moris
territóriu ida nian ne’ebe bai-bain sukat
ho númeru rendimentu populasaun kada loron nian. Maibe rekursus naturais ne’ebe
eziste refere laos natureza mak produs rasik maibe presiza rekursus humanus,
atu bele produs reekursus naturais sira refere. Konhesimentu ka matenek ne’ebe espesialidade
presiza liu atu bele produs sasan matak sira husi natureza, hodi sai ba buat
ida ne’ebe ho valor ekonómiku aas liu ka kadavez bolu naran prosesu produsaun.
Rekursus humanus ne’e importante
liu, tamba wainhira nasaun ida iha rekursus humanus ne’ebe kreativu no
kualidade maka sei bele produs rekursus naturais ne’ebe limitadu.
A. INTRODUSAUN
Timor Leste nasaun ida nebe foin ukun rasik an
iha tinan 14 nia laran, nasaun ida nebe sei nurak maibe espektativa povu nian
boot teb-tebes nebe asves ultrapasa kapasidade no kondisoens nebe nasaun iha.
Nudar nasaun joven iha seklu 21 nian nee, ninia
povu mehi hakarak Timor Leste nee sai hanesan mos Singapura, no sai hanesan mos
nasaun sira nebe nivel prosperiedade povu nian boot teb-tebes.
Maske Timor nee ilha ida ho habitantes miliaun
ida resin, tuir sensu populasional 2015, maibe desepesas nasaun nian boot
teb-tebes, kada tinan parlamentu nasional aprova osan 1.5 biliaun dolar
amerikanu hodi governu ejekuta ba desenvolvimentu pais nian.
Agora oinsa prespektiva publiku konaba
desenvolvimentu Timor Leste ohin loron kompara ho kondisaun pais nee nian iha
tinan 14 anterior? Klaru diferensia nebe signifaktivu husi tempo ba tempo.
Haree ba
orsamentu jeral estadu kada tinan nebe boot teb-tebes nee halo povu laiha
duvida katak Timor Leste ninia mehi atu sai nasaun nebe mais desenvolvindu duke
Singapura no Bruneiadarusalam indiscutivel, verdadeiro, maibe reaalidade pelo
kontrariu.
Tinan – tinan governu pede orsamentu boot ba
parlamentu maibe desenvolvimentu markar pasu, desenvolvimentu lao neneik liu.
karik desenvolvimentu Timor nian nee lao neneik nee tamba lao tuir prinspiu
politiku ukun nain sira nian nebe hatete katak desenvolvimentu nee lao neneik
maibe bebeik?. Problema iha fukun nebe presiza deskobre.
Povu ohin loron fo sira nia konsiderasaun ba
desenvolvimentu timor nian, balu dehan Timor Leste ninia desenvolvimentu nee
gali lubang tutup lubang, desenvolvimentu bonkar pasang no balu fali dehan
desenvolvimentu Timor nian nee la integradu.
“Haree kona-ba dezenvolvimentu iha rai laran,
ita lalika bongkar pasang, ba futuru ne’e, ita tenki iha planu mestre ida
dia’k, hodi labele gasta osan barak tiha sobu fali,” Sebastião Lemos
Timor Leste, estadu ida nebe direto
demokratiku, sidadaun ida idak iha direitu absoluta atu espersa sira nia
hanoin no hakarak ba estadu, des que la impoin, nudar estadu iha ninia regras,
leis no politika atu lao tuir.
Desenvolvimentu nasaun ejiji kapasidade rekursu
humanus no rekursu finanseirus atu bele halo lao politika desenvolvimentu
nasional. Desenvolvimentu nasaun nian lamonu hosi lalehan, desenvolvimentu
ejiji espirtitu servisu sidadaun nian no ejiji esforsu sidadaun ida idak atu
hadia ninia moris sai diak liu tan.
Agora koalia konaba desenvolvimentu bongkar
pasang nee tamba governu falta planu mestre (master plan) atu lao tuir.
Kada ministeriu iha planu rasik, falta kordenasaun servisu interministerial hodi
provoka desenvolvimentu bongkar pasang.
Atu desenvolvimentu nee lao ho intergadu,
kordenasaun servisu interministerial plus mater plan desenvolvimentu kapital
nian mak servisu hotu hotu lao kordinadu. Ministeriu hotu hotu servisu iha
kordenasaun diak ba malu mak se hamate lia fuan konsiderasaun bongkra pasang
iha futuru.
Maibe se ambitu servisu dadaun nee kontinua,
minsteriu sira servisu laiha korndasaun ba malu mak desenvolvimentu bongkar
pasan nee sei makaas liu tan no desenvolvimentu se lalao ba oin.
B. OBJETIVU
GERALA
1. Atu
komprende trablhu husi dosente fob a estudante sira
2. Kompriende
material
C. Objetivu
eapecifiku
1. Estudant
sira iha konesimentu kona ba Materia tane a's valores de direitu iha nasaun
republika democratika timor leste
2. Komprende
tau valores valores direitu iha nasaun republika demokratika de timor-leste
D. Benifisiu
1. Benifisiu
ba estudante ne’ebe aprende iha universidade
2. Benifisiu
estudante nia konesimentu halo tugas
E. Formulasaun
Problema
Bazeia ba formulasaun problema ho
nune’e hareker nanis ona no idenfika iha problema ruma ne’ebe mak existe
hanesan tuir mai ne’e:\
1. Saida mak valores ba nasaun
2. Saida mak responssabilidade na
Nasaun Republika Demokratika de Timor-Leste
3. Papel ba hasa’e rekursu nia
responssabilidade nian iha dezenvolvimentu Nasaun nian ida nian.
KAITULO II
DISKUSAUN KA TESI LIA HAMUTUK
VALORES NO DIREITU
1. Definisaun
Valores
A.
GRANTIA KUALIDADE
RESPONSABILIDADE
Planu estratejia
desemvolvimentu edukasaun, responsabilidade.
Oinsa bele muda ema nia hanoin
husi tradisional ba modernizasaun ida ne’e percisa tempu barak no
esplika klean liu uza materias sira nebe hau temi ona iha leten.
Oinsa atu desemvolve edukasaun iha
rai ida ki’ik no bele grante kualidade iha Timor laran Tomak.
Ohin ema hotu-hotu hakarak loke
escola iha fatin-fatin tuir ema idak-idak nia hakarak no gostu, maibe seidauk
lao tuir, oinsa mak ita bele fo grantia ba kualidade ida nebe diak no forti ba
futuru rai doben ida ne’e.
Fo hanoin mos ba Representantes
povu nia iha uma fukun parlamentu katak bele ka lae, tinan ida tenki
detekta escola ida nebe mos, lao tuir horariu, kareta no motor la
para arviru, i hamosu fini barak kada tinan-tinan.
Escola ne’e merese atu hetan premio
Novel no valor ida ne’e hodi anima professores sira. Sekuando hanoin sira
henesan ne’e mosu iha parlamentu nasional, tuir hakerek nain nia hanoin
katak ida ne’e mak akontese parese escola barak komesa hahu atu aslera no
grantia kualidade edukasaun iha futuru.
Ohin ita koalia iha publiku no iha
parlamentu, representante povu nia iha uma fukun seidauk iha hanoin
assuntos sira hanesan temi iha leten. Professores sira mak savi ba desemvolvimentu
edukasaun iha futuru, Professores sira mak bele eduka estudantes sira, oinsa
bele kuda fini sciensia iha estudantes sira nia kakutak, no bele fo
hanoin ba estudantes sira oinsa husi sira bele konese sira nia-an rasik
iha tempu nebe deit, sira bele halo adaptasaun.
Kuda fini iha kakutak estudantes
sira hodi grantia kualidade edukasaunn iha futuru, tamba ne’e husu apoio hodi
grantia kualidade iha Timor Leste.
Hakerek
nain servisu iha grantia kualidade edukasaun apoiu nivel mundial.
Hamutuk
itabele garantia kulidade edukasaun iha futuru.
B. RESPONNSABILIDADE
Tidak ada komentar:
Posting Komentar