Selasa, 08 November 2016

UNIDADES DE EVENTOS EDUCACIONAIS (UEE) HIPERTENSAUN

UNIDADES DE EVENTOS EDUCACIONAIS (UEE)
HIPERTENSAUN


I.                   Identifikasaun Problema
Hipertensi nudar moras ida ne’ebe amenta presaun husi raan entre arteria ne’ebe konduz sopas; anin no nutrisaun ne’ebe transporta husi raan ba tesidus hodi difikulta iha nescessidade. Iha geral, ba hipertensão nu ' udar kondisaun ne ' e lahó sintoma, ne'ebé presaun anormalmente ne’ebé  a’as entre artéria hirak ne'ebé conduzem risku ida ne’ebé aumenta  ba asidente vaskular cerebral, menus  husi kbiit cardíaca, ataka kardioku, no kanek renals nu'dar kauza prinsipál menus kbiit cardíaca crónica.
Problema hirak hanesan Hipertensi  ho karakteristika saúde nebe  aumentu presaun raan sistólika (Liu) husi 140 mm Hg ka liu no presaun diastólica (menus) 90 mmHg. Iha populasaun idosa, hipertensão hanesan presaun ida ne’ebe ita  atu define sistólica 160 mmHg  no 90 mmHg presaun sistólica. (Fundição, 2001)
















II.                Introdusaun
Kampu Estudu  : Emfermagem Komunitaria
Tema                :Hipertensi.
Sub-Tema         : Importánsia ba koñesimentu kona-ba hipertensaun
Sugestaun         : Idozu
Loron no Data  : Quart-Feira,data:09 Fulan Novembru Tinan 2016
Horas               : 16:00 AM
Waktu              : 40 Minutus
Fatin                : Ilimanu

III.           Objetivu Instrusional no Geral
Hafoin atu partisipa iha atividade estensaun husi hipertensaun  iha Aldeia Ilimanu  durante minutu  40, hein katak inan sira familias n'ebe terus ka sira iha risku Hipertensaun bele komrende husi  Informasaun.
IV.           Objetivu Intrusional.
Hafoin atu partisipa iha atividade extensun husi hipertensaun iha aldeia Ilimanu durante  minutu 40 nia laran, hein katak familia sira atu hatene kona-ba:
1.    Komprende Hipertensaun
2.    Kauza husi Hipertensaun
3.    Sintomas husi Hipertensaun
4.    Impaktu no kompikasaun
5.    Prevensaun no Tratamentu



V.            Materi
Aneksu
VI.           MEDIA
1.  Materia iha unidades de eventos educacionais
2.  Leaflet

VII.         Maneira
1.       Akonsellamentu
2.    Husu no Hatan

VIII.        AKTIVIDADE APREDISAJEN
Tempu
AKTIVIDADE PREPARA NAIN
AKTIVIDADE HUSI PARTISIPANTE SIRA



1.



5 minutus
abertura :
1.    Saudasaun
2.    Halo esplikasuan objetivu ba Akonselhamentu.
3.    Assuntu ne’ebe bele Submete/mensiona material

Hatan Saudesaun,rona no presta atensaun.


2.


20 Minutus
IMPLEMENTASAUN :
Halo esplikasaun Materia no ordenada.
Materia :
1.       Komprende Hipertensaun
2.       Kauza husi hipertensaun
3.       Sinal no Sintoma husi Hipertensi
4.       Impaktu no Komplikasaun husi Hipertensi
5.       Prevensaun no responde husi hipertensaun



Rona no Atensaun
3.
10 menit
EVALUASAUN
-         Rezumu
-         Entrega materia
-         Atu fó oportunidade ba familia sira atu husu
-         Atu fó oportunidade ba inan sira atu hatán ba perguntas.


Rona
4.
5 menit
Taka :
-         Konta Materiál Estensaun Ne ' Ebé Entrega
-         Agradese Ba Tempu No Atensaun Ne ' E Fó Ba Partisipante Sira
-         Kumprimentu

Menjawab salam
  
IX.           MATERIAIS ANEXO
A.      INTRODUSAUN
Hipertensi arterial hanesan amenta presaun arterial sistolika 140 mmHg ka liu no presaun diastólica (menus) 90 mmHg ka liu.wanhira ema ida hetan hipertensaun bolu
1.       Tem sido de 18 anos de idade ou mais velhos.
2.       Quando diferentes visitas 2x pressão diastólica de 90 ou mais.
3.       Várias medidas de pressão sistólica de 140 mmHg ou mais estável.
B.     KAUZA HUSI HIPERTENSAUN
Hipertensaun nudar problema saude ne’ebe ema précis fo antensaun tamba ema ne’ebe sempre moras no hetan afeita rezultadu ne’ebe kleur no konsekuensia ne’e los.
Ho kauza husi hipertensaun sei fahe ba iha parte rua
1.    hipertensi primaria/fundamentu laho kauza konesidu, ne’ebe bai-bain fó ba fatór hirak jenétiku sira nian, ábitu moris, inestaun masin no teoria ne’ebe aas ba gordura, strees, tabagismu
2.       hipertensão sekundária /kauza iha jerál, ne ' e bele sai koñesidu ho fiar, hanesan moras vasculares no moras renais
C.     Tanda dan Gejala
1.     Ulun Moras no Laran Sa’e (Parte Sorin Sorin) liu-liu kuandu hader no Toba.
2.     Sente peso Tun.
3.     Dala ruma hemoragis husi nazais.
4.     Emosaun ne’ebe ladun stabilidade, Hirus lalaiss.
5.     Tilun laran Malirin.
6.     Difikuldade atu Toba.
7.     Matan hare’e hanesan estrelas.
8.     Sente Laran sa’e no Muta.
D.     klasifika ou grau hipertensaun
The Join National Committee on Detection, Evaluation, and Treatment of High Pressure. (komite deteksi, evaluasi, dan pengobatan hipertensi). KLASIFIKA PROBLEMA HIPERTENSAUN:

Tabel Stadium Hipertensaun 
Kategori
Sistolik (Atas)
Diastolik (Bawah)
Normal tinggi (perbatasan )
130-190
85-89
Stadium I Ringan
140-159
90-99
Stadium 2 Sedang
160-179
100-109
Stadium 3 Berat
180-209
110-119
Stadium 4 Sangat Berat
³ 210
£ 120