Selasa, 08 November 2016

UNIDADES DE EVENTOS EDUCACIONAIS (UEE) HIPERTENSAUN

UNIDADES DE EVENTOS EDUCACIONAIS (UEE)
HIPERTENSAUN


I.                   Identifikasaun Problema
Hipertensi nudar moras ida ne’ebe amenta presaun husi raan entre arteria ne’ebe konduz sopas; anin no nutrisaun ne’ebe transporta husi raan ba tesidus hodi difikulta iha nescessidade. Iha geral, ba hipertensão nu ' udar kondisaun ne ' e lahó sintoma, ne'ebé presaun anormalmente ne’ebé  a’as entre artéria hirak ne'ebé conduzem risku ida ne’ebé aumenta  ba asidente vaskular cerebral, menus  husi kbiit cardíaca, ataka kardioku, no kanek renals nu'dar kauza prinsipál menus kbiit cardíaca crónica.
Problema hirak hanesan Hipertensi  ho karakteristika saúde nebe  aumentu presaun raan sistólika (Liu) husi 140 mm Hg ka liu no presaun diastólica (menus) 90 mmHg. Iha populasaun idosa, hipertensão hanesan presaun ida ne’ebe ita  atu define sistólica 160 mmHg  no 90 mmHg presaun sistólica. (Fundição, 2001)
















II.                Introdusaun
Kampu Estudu  : Emfermagem Komunitaria
Tema                :Hipertensi.
Sub-Tema         : Importánsia ba koñesimentu kona-ba hipertensaun
Sugestaun         : Idozu
Loron no Data  : Quart-Feira,data:09 Fulan Novembru Tinan 2016
Horas               : 16:00 AM
Waktu              : 40 Minutus
Fatin                : Ilimanu

III.           Objetivu Instrusional no Geral
Hafoin atu partisipa iha atividade estensaun husi hipertensaun  iha Aldeia Ilimanu  durante minutu  40, hein katak inan sira familias n'ebe terus ka sira iha risku Hipertensaun bele komrende husi  Informasaun.
IV.           Objetivu Intrusional.
Hafoin atu partisipa iha atividade extensun husi hipertensaun iha aldeia Ilimanu durante  minutu 40 nia laran, hein katak familia sira atu hatene kona-ba:
1.    Komprende Hipertensaun
2.    Kauza husi Hipertensaun
3.    Sintomas husi Hipertensaun
4.    Impaktu no kompikasaun
5.    Prevensaun no Tratamentu



V.            Materi
Aneksu
VI.           MEDIA
1.  Materia iha unidades de eventos educacionais
2.  Leaflet

VII.         Maneira
1.       Akonsellamentu
2.    Husu no Hatan

VIII.        AKTIVIDADE APREDISAJEN
Tempu
AKTIVIDADE PREPARA NAIN
AKTIVIDADE HUSI PARTISIPANTE SIRA



1.



5 minutus
abertura :
1.    Saudasaun
2.    Halo esplikasuan objetivu ba Akonselhamentu.
3.    Assuntu ne’ebe bele Submete/mensiona material

Hatan Saudesaun,rona no presta atensaun.


2.


20 Minutus
IMPLEMENTASAUN :
Halo esplikasaun Materia no ordenada.
Materia :
1.       Komprende Hipertensaun
2.       Kauza husi hipertensaun
3.       Sinal no Sintoma husi Hipertensi
4.       Impaktu no Komplikasaun husi Hipertensi
5.       Prevensaun no responde husi hipertensaun



Rona no Atensaun
3.
10 menit
EVALUASAUN
-         Rezumu
-         Entrega materia
-         Atu fó oportunidade ba familia sira atu husu
-         Atu fó oportunidade ba inan sira atu hatán ba perguntas.


Rona
4.
5 menit
Taka :
-         Konta Materiál Estensaun Ne ' Ebé Entrega
-         Agradese Ba Tempu No Atensaun Ne ' E Fó Ba Partisipante Sira
-         Kumprimentu

Menjawab salam
  
IX.           MATERIAIS ANEXO
A.      INTRODUSAUN
Hipertensi arterial hanesan amenta presaun arterial sistolika 140 mmHg ka liu no presaun diastólica (menus) 90 mmHg ka liu.wanhira ema ida hetan hipertensaun bolu
1.       Tem sido de 18 anos de idade ou mais velhos.
2.       Quando diferentes visitas 2x pressão diastólica de 90 ou mais.
3.       Várias medidas de pressão sistólica de 140 mmHg ou mais estável.
B.     KAUZA HUSI HIPERTENSAUN
Hipertensaun nudar problema saude ne’ebe ema précis fo antensaun tamba ema ne’ebe sempre moras no hetan afeita rezultadu ne’ebe kleur no konsekuensia ne’e los.
Ho kauza husi hipertensaun sei fahe ba iha parte rua
1.    hipertensi primaria/fundamentu laho kauza konesidu, ne’ebe bai-bain fó ba fatór hirak jenétiku sira nian, ábitu moris, inestaun masin no teoria ne’ebe aas ba gordura, strees, tabagismu
2.       hipertensão sekundária /kauza iha jerál, ne ' e bele sai koñesidu ho fiar, hanesan moras vasculares no moras renais
C.     Tanda dan Gejala
1.     Ulun Moras no Laran Sa’e (Parte Sorin Sorin) liu-liu kuandu hader no Toba.
2.     Sente peso Tun.
3.     Dala ruma hemoragis husi nazais.
4.     Emosaun ne’ebe ladun stabilidade, Hirus lalaiss.
5.     Tilun laran Malirin.
6.     Difikuldade atu Toba.
7.     Matan hare’e hanesan estrelas.
8.     Sente Laran sa’e no Muta.
D.     klasifika ou grau hipertensaun
The Join National Committee on Detection, Evaluation, and Treatment of High Pressure. (komite deteksi, evaluasi, dan pengobatan hipertensi). KLASIFIKA PROBLEMA HIPERTENSAUN:

Tabel Stadium Hipertensaun 
Kategori
Sistolik (Atas)
Diastolik (Bawah)
Normal tinggi (perbatasan )
130-190
85-89
Stadium I Ringan
140-159
90-99
Stadium 2 Sedang
160-179
100-109
Stadium 3 Berat
180-209
110-119
Stadium 4 Sangat Berat
³ 210
£ 120


Senin, 18 Juli 2016

ASSOCISAUN ESTUDANTE SAUDE TIMOR-LESTE 2016

PLANU TREINAMENTU
Treinamentu hanesan dalan ka  meus ida ne’ebe atu kapasita malu.
Sai agente ba problema saude iha timor-leste,preciza tebes duni kapacidade atu nune’e bele iha konesimentu no abilmente hala’o nia komitmentu iha areas oin oin. tanba prosesu dezenvolvimentu atravessa mekanismu hanesan no meus oin oin ikus mai bele iha finalidade ba mehi ne’ebe iha.
Tamba ne’e aestl iha esforsu ida atu akumula estudante ne’ebe mak iha interese hodi inklui iha associsaun ba hato’o konesimentu no abilidade liu liu husi kreatividade treinamentu.
Objetivu planu treinamentu iha office WHO,tamba aestl garantia nia vizaun no misaun ne’ebe estabele ona iha statute.
Objetivu ba Aktividade treinamentu
1.   Hasae’e konesimentu no abilidade
2.   Sai mos treinador aestl nian
3.   Facilitator ba Programa aestl nian
Garante
1.   Garantia nia vizaun no misaun ne’ebe estabele ona iha statute
2.   Membru AESTL ne’ebe tuir treinamentu iha oms,sei hetan  konesimentu kona ba planeadu programa relevante
3.   Aestl sei hatutan informasaun ida ne’e to iha baze no to’o iha kampus hotu iha Timor-leste.
4.   Aesl garantia tamba sei halo kolaborasaun entre organizasaun profifionais ne’ebe aas iha timor-leste mak hanesan:
1.   AETL
2.   APTL
3.   AMTL ASPTL
4.   ANTL no organizasaun seluk2 ne’ebe mak existe ona iha timor-leste.
5.   Aestl sei servisu hamutuk ho nivel akademiku iha ensinu superior iha timor-leste.
Esperansa
Fiar katak membru aestl sei kontinua programa ne’e ba oin sei luta ba future ne’e nasaun nia mehi
PLANEAMENTU IMPLEMENTASAUN TREINAMENTU
1)   Fatin
a.    Realize aktividade treinamentu atu atingi programa iha Organizasaun Saúde Mundial.

2)   Participante
a.    Participante ba aktividade ne’ebe atingi ba tuir Trinamentu mak estudante ne’ebe mak registu ona naran iha aetl no prience ona kriteriu iha aetl.
b.   Ba participante Kada Programa ida kompostu ema 10.
c.    Kompostu ba tuir treinamentu iha organizasaun saude mundial ho total 100 pessoas.
3.   Tempu
a.    Durasaun ba tuir treinamentu fulan 3.
b.   Durasaun treinamentu durante 2 horas.
c.    Aktividade treinamentu iha Organizasaun Saude Mundial kada fulan ida 9 dias kompostu fulan tolu loron 27.
4.   Strategia planeamentu ba Tuir Treinamentu
1.   Strategia
Atu treinu ne’ebe mak diak liu durante iha programa laran mak ami preciza komprensaun hodi kolabora mak mak mos hakarak
a.    Koalia ho individual durante treinamentu
b.   Koalia inklui ho programa
c.    Demostrasaun
d.   Diskusaun
e.    Se iha possivel Pratika iha grupo lara
5.   Regulamentu
1.   Implementasaun Aktividade
a.    Tempu
b.   Ativu


Objetivu
a.    Participante sira bele komprende kona ba modelu sira husi estrategia konbinasaun ninian.
b.   Participante sira bele komprende kona ba diferente husi modelu estrategia konbinasaun ne’ebe iha programa.
ANEXU PROGRAMA

NO

PROGRAMA

UNIDADE

DEPARTEMENTU
FRQ
FULAN TOLU
OBS
SEMANA
LORON
1
HAPARA TABACO
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


2
TB
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


3
DIABETES MELITU
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


4
MORAS FRAMBROSO
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


5
HIV
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


6
LEPRA
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


7
KANKER
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


8
DENGUE
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


9
NUTRISAUN
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3


10
ISPA
Ema 10
Nutrisaun,Saude Publico,Emfermagem
24 X
9
3




KRITERIA ATU TUIR TREINAMENTU
1.    HATAMA KARTAUN ESTUDANTE
2.    OSAN $ 1.50 REGISTU ATU SAI MEMBRU AESTL.
3.    Data inskrisaun
4.    Loron : segunda to’o sexta, julho – dia 1 agostu 2016
5.    Realize treinamentu: iha Fulan Agostu 2016





Forma komisaun oranizadora ba aktividade  treinamentu ba ema ida responsavel programa ida no iha estrutura rasik.
1.    Kordenador komisaun
2.    Vice kordenador
3.    Administrasaun
4.    Sekretaria
5.    tezoreiru
6.    Logistika


























INFORMASAUN BA PAGINA FOUN AESTL NIAN
HO GRASA MAROMAK NIAN GRASA MAK OHIN LORON ITA HAMUTUK HODI HALO PLANU IDA NE’E BELE ATINGI ITA NINIA MEHI NE’EBE MAK IHA
Tetu :
1.      Atu acelera no Facilita processo actividade treinamentu precisa atu foti no dicidi komisaun Organizadora para hahú halao prosesu descizaun ne’ebe  estabele iha aestl.
2.      Atu hare ba iha responsabilidade servisu nebe’e honestu tuir regras guia aestl nia nune’e bele organiza atividade treinamentu lao ho diak.
3.      Tuir medidas precisa iha despacho ba komisaun organizadora akvtividade treiamentu.
Hanoin  :
1.      Tuir regulamentu AESTL nian.
2.      Tuir planu programa no vizaun misaun aestl nian
                        Dicide :
1.      Membros aestl no Estrutura actual aestl nian
2.      Quando iha dúvidas ruma iha loron ikus ba aktividade ne’e bele altera no hadia tuir kondisaun no situasaun nebe posivel.
3.      Planu ne’e valido komesa data nebe hasai.
1.      Lista Estrutura Panitia Geral Aneksu
2.      Lista Tuir Treinamentu Anexu
3.      Lista Komisaun Programador anexu

Dili, 20 deJulho de 2016
Responssavel regral ba programa
1.   Cornelio Freitas Ribeiro _________________/03/07/2016
2.   Luis Americo Soares      _________________/03/07/2016
3.   Aje Maubere                   _________________/03/07/2016
4.   Honoriu                          _________________/03/07/2016
5.   Elizitu                            _________________/03/07/2016